Ahoi.
2008 on juba nädal aega tiksunud, nii et aru pole saanudki. Igatahes - edukat uut kõigile!
Aasta lõpp on alati jubekolekiire - hakkama on vaja saada jõuludega Eesti erinevates otstes, pidada maha üks hea sünnipäevapidu, tähistada mõne toreda tuttava samaväärset üritust, koguda end aastavahetuseks ja aastavahetusest. Ühesõnaga, pidune kaduv nädal ja veidi peale igal aastal.
Jõulude ajal olime Pärnus, see on minu ekstra tingimus, sest need pühad on minu jaoks tähtsad, eriti just perekonnaga koosolemise osas (enne käisime ikka maal ka loomulikult). Ei, ma ei ole religioonis kinni, ei ole isegi mitte ristitud. Seega põhimõtteliselt tegeleme paganliku söögiorgiaga, kingituste jagamise, jõulusauna ja mõnusa olemisega. Idülli iseloomustab meie pere puhul alati üks sõna - jõulupaanika. Jõulupaanikua (või mis iganes ürituse ettevalmistamisega kaasnev paanika) tabab nõrgemaid liikmeid alati umbes kell neli õhtul, kuigi eelenvalt ollakse veendunud, et sel aastal peaks kõik organisatoorsed tööd juba varakult tehtud olema. Jõulupaanika üks oluline osatäitja on minu isa, kes veendunult keeldub kuuske/kuuseoksi tuppa toomast varem kui 24. detsembri pärastlõunal. See omakorda mõjub kaunikesti traumeerivalt meie pere naisliikmete närvikavale, kes selleks ajaks on kenasti jõudnud maja ära koristada ja saavutanud teoreetilise veendumuse asjade õigeaegse sujuvuse kohta. Siis tuleb kuusk koos kerge jõulusodiga ja keerab temperamedile vindi peale. Kokku on kõik see nauditav traditsiooniline kompott, ilma milleta ei oleks perekondlikke traditsioone :D
Sünnipäev 26. detsembril omab omi plusse ja miinused. Kõik on ennast jõuludest ülesöönud ja jaksavad seega tarbida ohtralt alkot ja minimaalselt sööki, rõhudes peamiselt marineeritud kurgile, juustule ja napoleoni tordile (rääkides siis traditsioonilisest maailma kõige paremast napoleoni tordist, made by my mom). Negatiivne on kahtlemata see, et hoolimata vabast ja punasest kuupäevast kalendris ei ole olenevalt nädalapäevast suurt kuskile välja minna, kui nt tahaks. Nädalavahetus enne pidutseda ei saa, siis on jõulupaanika, nädal hiljem aastavahetus. Seega tuleb teha sõbralik kompromiss, panustada heale seltskonnale ja sama heale ajaviitele. Sel aastal hoolitses ürituse kunstiliste vormide eest P, kes kinkis mulle Twisteri, mida me siis väikese kvaliteetseltskonnaga "degusteerisime" pool ööd. Järeldus: tunnike-paar Twisterit päevas on hea koormusega jõu- ja joogatrenni eest küll. Ja kuidas krt peaks seda mängima väikesed lapsed? Üks asi on lihtsalt jäsemete pikkus, teine ilmselt meie endi rikutud mõtlemine :D
Jõuluajal sünnipäeva pidajana on kõige tüütum asi üldse saada 3-1s sõnumeid stiilis "häid jõule, palju õnne sünnipäevaks ja ilusat aastavahetust". See on nõme. Kui tahad saata sõnumit, siis pigem eralda vähemalt viimane osa sealt! Koonerdamine ei ole kokkuhoid, kuigi viriseda ei ole ilus, kui sind meeles peetakse. Ega ma väga virisegi, lihtsalt teadvustan eelistusi. See on nagu sama lugu, et nelke mulle teadlikud inimesed ei kingi. Need lilled võivad olla peenra peal ilusad, aga nõukaajal ainult nelke saades ei ole mul nende lillede vastu kõige soojemad tunded. Kaks assotsiatsiooni on veel nendega: kunagised naistepäeva postkaardid, mis kunagi olid raudpoltkindlalt kaunistatud punaste nelkidega ja matusepärjad, milles püsivuse huvides kasutatakse ka alati nelke (ma elan juhtumisi surnuaia lähedal ja tänavanurgal on lillepood, mille peamiseks tuluallikaks on needsamad nelgipärjad).
Aastavahetus möödus kompromissi teise poole tulemina Tartus uues kodus, kus ka rõhusime pigem kvaliteetsele seltskonnale ja pidasime maha mõnusa olengu väikese kõrvalpõikega südaöisesse linna, kus vaatasime ilutulestikku, mis sel aastal oli täitsa lahe. Aastavahetuse negatiivseks osaks oli mõnele inimesele liiga tugevat mõju avaldanud alkohol, mistõttu jäävad kahjuks ka negatiivsemad noodid meelde. Summa summarum: tore oli. Ja lumi tuli ka maha! Täna ka on peaaegu terve päev tuisanud, ilus ja puhas on. Ja libe, arvestades seda pidevat pidurikriginat ristmikul.Külm ka, seega ma vaatan seda puhtust hetkel läbi aknaklaasi.
Tikrit nägin ka enne jõule ja värvisin teda natuke vanade aegade mälestuseks. Lisaks tõi ta ägedad punased käerauad! ;P
Muide, Vanemuise korraldatav Piletisadu on ka lahe traditsiooniline üritus, millest võetakse parim igal juhul. Selleks korraks neljale etendusele piletid rütmiga veebruarist maini igal kuul üks etendus. On mida oodata.
Kuna mul ei ole traditsiooni teha möödunud aastatest erilisi kokkuvõtteid või siis vähemalt mitte raportit avalikult esitleda, siis siinkohal aitab teile kah ülevaadetest - aasta on veel pikk!
Ah jah, uue aasta lubadustest - hakkan tubliks ja tegusaks! :D
2008 on juba nädal aega tiksunud, nii et aru pole saanudki. Igatahes - edukat uut kõigile!
Aasta lõpp on alati jubekolekiire - hakkama on vaja saada jõuludega Eesti erinevates otstes, pidada maha üks hea sünnipäevapidu, tähistada mõne toreda tuttava samaväärset üritust, koguda end aastavahetuseks ja aastavahetusest. Ühesõnaga, pidune kaduv nädal ja veidi peale igal aastal.
Jõulude ajal olime Pärnus, see on minu ekstra tingimus, sest need pühad on minu jaoks tähtsad, eriti just perekonnaga koosolemise osas (enne käisime ikka maal ka loomulikult). Ei, ma ei ole religioonis kinni, ei ole isegi mitte ristitud. Seega põhimõtteliselt tegeleme paganliku söögiorgiaga, kingituste jagamise, jõulusauna ja mõnusa olemisega. Idülli iseloomustab meie pere puhul alati üks sõna - jõulupaanika. Jõulupaanikua (või mis iganes ürituse ettevalmistamisega kaasnev paanika) tabab nõrgemaid liikmeid alati umbes kell neli õhtul, kuigi eelenvalt ollakse veendunud, et sel aastal peaks kõik organisatoorsed tööd juba varakult tehtud olema. Jõulupaanika üks oluline osatäitja on minu isa, kes veendunult keeldub kuuske/kuuseoksi tuppa toomast varem kui 24. detsembri pärastlõunal. See omakorda mõjub kaunikesti traumeerivalt meie pere naisliikmete närvikavale, kes selleks ajaks on kenasti jõudnud maja ära koristada ja saavutanud teoreetilise veendumuse asjade õigeaegse sujuvuse kohta. Siis tuleb kuusk koos kerge jõulusodiga ja keerab temperamedile vindi peale. Kokku on kõik see nauditav traditsiooniline kompott, ilma milleta ei oleks perekondlikke traditsioone :D
Sünnipäev 26. detsembril omab omi plusse ja miinused. Kõik on ennast jõuludest ülesöönud ja jaksavad seega tarbida ohtralt alkot ja minimaalselt sööki, rõhudes peamiselt marineeritud kurgile, juustule ja napoleoni tordile (rääkides siis traditsioonilisest maailma kõige paremast napoleoni tordist, made by my mom). Negatiivne on kahtlemata see, et hoolimata vabast ja punasest kuupäevast kalendris ei ole olenevalt nädalapäevast suurt kuskile välja minna, kui nt tahaks. Nädalavahetus enne pidutseda ei saa, siis on jõulupaanika, nädal hiljem aastavahetus. Seega tuleb teha sõbralik kompromiss, panustada heale seltskonnale ja sama heale ajaviitele. Sel aastal hoolitses ürituse kunstiliste vormide eest P, kes kinkis mulle Twisteri, mida me siis väikese kvaliteetseltskonnaga "degusteerisime" pool ööd. Järeldus: tunnike-paar Twisterit päevas on hea koormusega jõu- ja joogatrenni eest küll. Ja kuidas krt peaks seda mängima väikesed lapsed? Üks asi on lihtsalt jäsemete pikkus, teine ilmselt meie endi rikutud mõtlemine :D
Jõuluajal sünnipäeva pidajana on kõige tüütum asi üldse saada 3-1s sõnumeid stiilis "häid jõule, palju õnne sünnipäevaks ja ilusat aastavahetust". See on nõme. Kui tahad saata sõnumit, siis pigem eralda vähemalt viimane osa sealt! Koonerdamine ei ole kokkuhoid, kuigi viriseda ei ole ilus, kui sind meeles peetakse. Ega ma väga virisegi, lihtsalt teadvustan eelistusi. See on nagu sama lugu, et nelke mulle teadlikud inimesed ei kingi. Need lilled võivad olla peenra peal ilusad, aga nõukaajal ainult nelke saades ei ole mul nende lillede vastu kõige soojemad tunded. Kaks assotsiatsiooni on veel nendega: kunagised naistepäeva postkaardid, mis kunagi olid raudpoltkindlalt kaunistatud punaste nelkidega ja matusepärjad, milles püsivuse huvides kasutatakse ka alati nelke (ma elan juhtumisi surnuaia lähedal ja tänavanurgal on lillepood, mille peamiseks tuluallikaks on needsamad nelgipärjad).
Aastavahetus möödus kompromissi teise poole tulemina Tartus uues kodus, kus ka rõhusime pigem kvaliteetsele seltskonnale ja pidasime maha mõnusa olengu väikese kõrvalpõikega südaöisesse linna, kus vaatasime ilutulestikku, mis sel aastal oli täitsa lahe. Aastavahetuse negatiivseks osaks oli mõnele inimesele liiga tugevat mõju avaldanud alkohol, mistõttu jäävad kahjuks ka negatiivsemad noodid meelde. Summa summarum: tore oli. Ja lumi tuli ka maha! Täna ka on peaaegu terve päev tuisanud, ilus ja puhas on. Ja libe, arvestades seda pidevat pidurikriginat ristmikul.Külm ka, seega ma vaatan seda puhtust hetkel läbi aknaklaasi.
Tikrit nägin ka enne jõule ja värvisin teda natuke vanade aegade mälestuseks. Lisaks tõi ta ägedad punased käerauad! ;P
Muide, Vanemuise korraldatav Piletisadu on ka lahe traditsiooniline üritus, millest võetakse parim igal juhul. Selleks korraks neljale etendusele piletid rütmiga veebruarist maini igal kuul üks etendus. On mida oodata.
Kuna mul ei ole traditsiooni teha möödunud aastatest erilisi kokkuvõtteid või siis vähemalt mitte raportit avalikult esitleda, siis siinkohal aitab teile kah ülevaadetest - aasta on veel pikk!
Ah jah, uue aasta lubadustest - hakkan tubliks ja tegusaks! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar