Jõulud tulevad kohekohe. Jõulutundega sel aastal küll õnnistatud ei ole, õigemini oli novembri lõpus selle hetkeni, mil Märja korteriomanik teatas, et kuna ta läks oma mehest lahku, pole tal enam kuskil elada ja seetõttu tahab korterit tagasi, kui kiiresti me uue kodu leiaksime. No vot siis. Ja otsingud algasid suure väheentusiastliku hurraaga jälle, seekord ainult panustas omanik samuti oma närve korteri leidmiseks, sest ma teatasin kenasti, et enne normaalse koha leidmist ei koli ma kuskile nädalase etteteatamisega. Kuigi puhtinimlikult saan ma temast täiesti aru, aga me oleme ka inimesed ja kes iganes on Tartus üürikorterit otsinud, see teab, millise mõnusa tegevusega tuleb end hõivata.
14. detsembriks jõudsid asjad õnneks nii kaugele, et kolisime uude korterisse, sedapuhku taas sisuliselt kesklinna, põhimõtteliselt Pärna tn majaga risti. Uuel tänaval ootame nüüd külla kõiki neid, kes Märjale veel ei jõudnud, sest liiga kauge oli. Nüüd enam vabandusi ei saa olla! :)
Praegu näeb korter küll välja, nagu siin oleks plahvatanud suur tuumapomm, mis puistab laiali palju kaste ja kotte, sest remont käib ja tapeete vahetatakse, seega ei saa veel kõike paraku lahti pakkida. Igatahes loodan ma väga, et homseks on ka elutoas tapeet seinas ja korter näeb rohkem välja nagu kodu, mitte nagu kolikamber. Siis ehk tuleb jõulutunne ka. Jõuluks läheme niikuinii Pärnusse, seega küll see jõulukas tuleb ka. Koos muude hullustega, mis selle aastaajaga koos käivad, näiteks sünnipäev ja aastavahetus. Kõige sellega tegelemiseks ei ole mul lihtsalt jaksu praegu, aga küll kõik asjad õigel ajal tehtud ka saavad.
Ahjaa, varase sünnipäevakingituse tegin endale ka, ostsin läpaka. Seega olen ka nüüd ametlikult kaasaegne kommunikatsiooniinimene, muig.
Ja lund ootaan. 24. peab lund sadama hakkama, muud võimalust ei ole. Ei ole midagi ilusamat valgetest jõuludest, sellest, kui puhas ja lai lumi alla sajab, inimesed on rahulikud ja õnnelikud ning vähemalt üks kord aastas üritatakse soovida vaid kõike kõige paremat. Seega soovin Sullegi jõulutunnet ja kaine meele säilitamist meie kaubandushulluses. Lihtsalt suurt vaikset õnnetunnet.
14. detsembriks jõudsid asjad õnneks nii kaugele, et kolisime uude korterisse, sedapuhku taas sisuliselt kesklinna, põhimõtteliselt Pärna tn majaga risti. Uuel tänaval ootame nüüd külla kõiki neid, kes Märjale veel ei jõudnud, sest liiga kauge oli. Nüüd enam vabandusi ei saa olla! :)
Praegu näeb korter küll välja, nagu siin oleks plahvatanud suur tuumapomm, mis puistab laiali palju kaste ja kotte, sest remont käib ja tapeete vahetatakse, seega ei saa veel kõike paraku lahti pakkida. Igatahes loodan ma väga, et homseks on ka elutoas tapeet seinas ja korter näeb rohkem välja nagu kodu, mitte nagu kolikamber. Siis ehk tuleb jõulutunne ka. Jõuluks läheme niikuinii Pärnusse, seega küll see jõulukas tuleb ka. Koos muude hullustega, mis selle aastaajaga koos käivad, näiteks sünnipäev ja aastavahetus. Kõige sellega tegelemiseks ei ole mul lihtsalt jaksu praegu, aga küll kõik asjad õigel ajal tehtud ka saavad.
Ahjaa, varase sünnipäevakingituse tegin endale ka, ostsin läpaka. Seega olen ka nüüd ametlikult kaasaegne kommunikatsiooniinimene, muig.
Ja lund ootaan. 24. peab lund sadama hakkama, muud võimalust ei ole. Ei ole midagi ilusamat valgetest jõuludest, sellest, kui puhas ja lai lumi alla sajab, inimesed on rahulikud ja õnnelikud ning vähemalt üks kord aastas üritatakse soovida vaid kõike kõige paremat. Seega soovin Sullegi jõulutunnet ja kaine meele säilitamist meie kaubandushulluses. Lihtsalt suurt vaikset õnnetunnet.
