Eile käisin andmast oma panust Eesti geeniteadusesse ehk siis harrastamas geenidoonorlust. Idee on iseenesest hea ja kahtlemata ka kunagine realisatsioon, kuid siiani tuleks teha esmalt märkus teavistuskategoorias. Nimelt tegutsetakse geenidoonorite otsimise nimel juba kolm aastat, aga reklaam on minimaalne, pidid olema mõned plakatid bussides (bussiga sõitsin viimati jumal teab millal), perearstide käest saavat soovi korral infot (arsti juures käisin ka viimati vist poolteist aastat tagasi) ja kõige olulisem infokanal olevat Eesti Geenivaramu koduleht, mis seda teavituse põhjalikkuse ja info adekvaatsuse seisukohast vaadatuna kahtlemata ka on. Aga siiski, inimene ei eksi sellele lehele ju niisama, stiilis et vaataks, mis ilm täna on, mida Postimees ja Delfi kirjutavad, noh, ja kuna nüüd veel veits aega on, siis äkki kiikaks, mida uut ja põnevat on Geenivaramu kodukal. Suunama peab sinna kuidagi avalikumalt, kallikesed! Reklaam ei tee halba, kuuldavasti mingi PR fima pidavat sellega sel aastal ka tegelema hakkama. Eks siis paistab, mida nad välja mõtlevad.
Mina sain oma info nagu eelmisest postitusest selgub, Verekeskusest. See kanal töötab. Ja võimalus seal kohe ka aeg kirja panna on muidugi mõnus, laiskade paradiis. Olgem ausad, kui paljud ikka lähevad koju ja viitsivad hakata ise helistama? Liigne pingutus. Mugavus on kõige võti ehk siis too kandikul kätte ja topi sisse ka.
Igatahes, 50 ml verd on nüüdseks teaduse hüvanguks loovutatud ning enda eluviisidest minu ja mu esivanemate haigustest põhjalik ülevaade antud.
Mis on selle asja boonus minu jaoks? Põhjalik vanemate küsitlus garanteeris mulle kahtlemata põhjalikumad haiguslood ja potentsiaalsetest ohtudest teavitamise, kui tavasituatsioon, kus selle peale eriti ei mõtle. Noh, ja tulemus on loomulikult ootuspärane - kõik mu vanavanemad on surnud südamehaiguste tõttu. Nagu tüüpilised eestlased ikka paraku. Aa, ja kunagi ca 10-12 aasta pärast on tõenäoliselt teadlased valmis meisterdanud ka minu geneetilise info, mida ma siis saan soovi korral teada. Edu neile sellel alal!
Kuigi see tekst tundub nüüd küll suht propagandana, siis tegelikult - miks ka mitte minna geenidoonoriks ja anda üks väike panus ja ca 1,5 tundi oma elust teaduse hüvanguks? Dokumenteerid iseenda ja oma vanemate kohta olulist infot, saad targemaks, kommi ja pastaka ka :)
Mina sain oma info nagu eelmisest postitusest selgub, Verekeskusest. See kanal töötab. Ja võimalus seal kohe ka aeg kirja panna on muidugi mõnus, laiskade paradiis. Olgem ausad, kui paljud ikka lähevad koju ja viitsivad hakata ise helistama? Liigne pingutus. Mugavus on kõige võti ehk siis too kandikul kätte ja topi sisse ka.
Igatahes, 50 ml verd on nüüdseks teaduse hüvanguks loovutatud ning enda eluviisidest minu ja mu esivanemate haigustest põhjalik ülevaade antud.
Mis on selle asja boonus minu jaoks? Põhjalik vanemate küsitlus garanteeris mulle kahtlemata põhjalikumad haiguslood ja potentsiaalsetest ohtudest teavitamise, kui tavasituatsioon, kus selle peale eriti ei mõtle. Noh, ja tulemus on loomulikult ootuspärane - kõik mu vanavanemad on surnud südamehaiguste tõttu. Nagu tüüpilised eestlased ikka paraku. Aa, ja kunagi ca 10-12 aasta pärast on tõenäoliselt teadlased valmis meisterdanud ka minu geneetilise info, mida ma siis saan soovi korral teada. Edu neile sellel alal!
Kuigi see tekst tundub nüüd küll suht propagandana, siis tegelikult - miks ka mitte minna geenidoonoriks ja anda üks väike panus ja ca 1,5 tundi oma elust teaduse hüvanguks? Dokumenteerid iseenda ja oma vanemate kohta olulist infot, saad targemaks, kommi ja pastaka ka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar