kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Doonorlusest

Hommikul dušši all olles tekkis idee, et peaks minema verd andma. Tehtud. Viimasest korrast lihtsalt päris pikka aega möödas ja väike hirm nahas, sest tol korral ei saanud suht algaja verevõtja soont korralikult kätte - tulemuseks mõlemas käes kokku kolm auku, suuuured sinikad ja ei mingit tulemust.

Sedapuhku läks kõik õnneks ladusalt, selline hea kerge ja veidi eufooriline tunne ka ikka garanteeritud - igaühele pidavat erinevalt mõjuma, mõni on pärast hirmus väsinud ja raske on olla. Minuga koos oli samal ajal verd loovutamas veel üks noormees, kes rääkis, et tal sama lugu - sisuliselt peaaegu omamoodi sõltuvust teitav tegu, selle enesetunde pärast. Ainult et treppidest marssida üles koju neljandale korrusele on pärast raske.

Seega üleskutse - minge ka doonoriks, kes veel ei ole! Hea enesetunne on vähemalt garanteeritud teadmisest, et tänu sinule võidakse päästa kellegi elu. Ja võibolla vajad sina kunagi just samasugust elupäästmist.

Ahjaa, geenidoonori projektis lubasin ka osaleda, selles, mida Eesti Geenivaramu korraldab, et saada teada rohkem eestlaste kohta. Miks ka mitte - seal peaks olema ka võimalus enda geenide kohta täpsemat ülevaadet saada, pärilikkuse jmt osas. Gildi 8 Tartus on see aadress, kuhu võib pöörduda, kui on soovi ka projektis osaleda. Verekeskusest sain juba "kodutöö" materjalid ehk siis ankeedi, mis tuleks enne kodus ära täita infoga iseenda ja vanemate/vanavanemate haiguste osas. Võtan need Pärnusse kaasa ja uurin otsestest allikatest. Seega üleskutse number kaks - geenidoonoriks! Aitame arendada Eesti Geeniavaramu projekti ja aitame teadlasi!

Feeling guuuuuud.

Kommentaare ei ole: